Kui ma jooma kukun, siis võtke palun minult telefon ära!
Eile juhtus jälle see, mis ei oleks pidanud juhtuma. Ma vahel üritan mõnd asja nii palju, et saan isegi enda üle uhkust tunda. Vähemalt senikauaks kui ma jälle veiniõhtu või niisama jooma korraldan. Eile öösel saatsin näiteks ühele tüübile smsi ÖÖSEL KELL NELI, et tulgu ta nüüd mulle külla. Punkt. Ei pea just Einstein olema, et aru saada, et ma kaine just ei olnud. Esiteks oli esmaspäev ja seesugune kellaaeg pluss ma ei saanud nii lihtsana näivat sõnumit ilma ainsa kirjaveata trükitud. Asi nimelt selles, et meil oli kunagi mingi crush ja ma joogisena ikka meenutan teda. Ju ta on siis veidi hinges mul. Ehk. Aga see minu käitumine on nii.. nõme.. Ma käitun nagu mingi teismeline, kes ei suuda sellega leppida, et asi läbi on. Kaine peaga ma saan muidugi aru, et see kõik oli üks jaburus, aga..
Ma isegi kustutasin ta telefoninumbri ära, aga, kurat, tal see orkutis sõpradele nähtav olema peab! Kurat ma siis joogisena kohe orksi seda numbrit rottima tõttan no matter where i am! Oleks siis mul seltskonnas igav, et ma ta ees oma marki täis saaks teha, aga ei. Olenemata sellest, kas mu lemmik Sulo laulab, teeme lahedatega piipu või mis iganes, ikka on ta alati mul meeles. Joogisena! Kainena ma vaatan, et ta pole suurt midagi väärt. Ma ei saa aru endast, ei saa!
Heh, arvad, et Sina oled see, kellest ma räägin? Heh, vaata smsi saabumise kellaaega ja arva siis uuesti!
Elu on endiselt fun ja ma naudin kuuesajaga oma vabadust!
Männikul käisin Marko ja Katre juures soolakal, vol 25743574857. Pisikesed joogid pärast tööpäeva ja pisike hommikul-kella-viiene-piip õõvastavas ning klaustrofoobiat tekitavas keldris, mis oli ikkagi nii mõnus! Vahel ei olegi interjöör nii oluline kui seltskond, kellega seal viibitakse. Uskumatu, et ma nii ütlen. Mina, kes ma alati kõigi kodusid vahin, kuigi peaksin sellel poseerivat isikut vaatama või mis iganes.
Mu parim, Silja, sai lõpuks minuga deitida ning meie pisike veiniõhtu väljus täielikult kontrolli alt. Veinile rummi ikka peale ei jooks ju! Ja nii see joomarlus riburadapidi edenes.
Pühade ajal käis meil jõuluvana asemel Sulo laulmas, ehitasime kompanjoniga lumekindlusi ja mitumitu lumememme, lasime rakette ning tegime kindlusesse veel lõkke, et selle ümber piipu teha. Kõik lahedad olid jõuluks kokku kogunenud. Lummavad jõulusoovid, ärevad telefonikõned, peadpööritamapanevad tekstisõnumid. Nii palju toredaid naerusuiseid lähedasi-lemmikuid. Jah, ma tunnen ka telefonitsi ära kui teiselpool persoon naeratab! Okei, veidi oli ka õhus tunda armukadedust, aga mu meelest on armukadedad mehed nii armsad oma piinlikke käitumismaneeridega!
Pühad lõppesid sellega, et eile pidime Krissuga veel vana aasta vaikselt ära saatma ja pisikese veini tegema. Kell 19 alustasime ja ma jõudsin koju 7:30 hommikul. Vahepeal tuli vässu ja läksin ühikasse tagasi, aga viie minniga hakkas nii igav, et pidin siiski peopleissi tagasi minema. Jalgsi, läbi pimeda, kõheda ja õudusttekitava linna. Ka see ei olnud määrav, et korteriomanik vahepeal kodust ära oli läinud. Kutsusime veel igasugu rahvast kohale, aga no üks vapper vaid võttis vedu. Tahtsime veel 24h töötavasse McDrive`i minna, aga üllaülla, et see oli kinni. Nii siis pidimegi TEISIPÄEVA hommikul kell 6 hoopis Staapi pelmeeniringile minema. Driftisime linnas ringi ja kainenesime. Piibutasime ohtralt ja nii need pühad lõppesid.
Ühesõnaga ma ei mäleta, millal oli päev, mil ma tilkagi alkoholi ei tarbinud.. Natuke kurb, tütarlaps ja nii, aga Madise iidoliks sain hetkega - Nõmme tee alkašid. Armas!
Pühadega tuli juurde vaid kolm kilo. Ma ei usu, et see söögist on. Pigem on see tohutust alkoholi sissejoomisest ja selle tõttu mitte trenni jõudmisest. Eks on ikka tore ju kuuse all lösutada ja ainult viina siidriga, viina veiniga, viina hõõgveiniga, viina mahlaga ja viinaviinaviina juua.
Uusaastalubadust ma ei ole välja mõelnud. Kõik aina leierdavad seda teemat ja loetlevad, mida nad uuel aastal enam ei tee. Tore, ma loodan siiralt, et kõik läheb nii nagu te soovite! Mina ütlen aga seda, et ma rohkem ei joo! vähem ka mitte!
Ei, tegelikult eks me näe, mis elu toob. Ma ei ole kõva lubadusteandja, sest alatihti ma annan põhjust minus pettuda. Ma ei luba midagi, aga üritan olla parem inimene ja veel rohkem fannnida!
Mu uue aasta horoskoop ütleb liiga palju head ja ma nii tahan seda uskuda! :)
Mul on mingi kahtlane tunne seoses Küprosega..
Ma isegi kustutasin ta telefoninumbri ära, aga, kurat, tal see orkutis sõpradele nähtav olema peab! Kurat ma siis joogisena kohe orksi seda numbrit rottima tõttan no matter where i am! Oleks siis mul seltskonnas igav, et ma ta ees oma marki täis saaks teha, aga ei. Olenemata sellest, kas mu lemmik Sulo laulab, teeme lahedatega piipu või mis iganes, ikka on ta alati mul meeles. Joogisena! Kainena ma vaatan, et ta pole suurt midagi väärt. Ma ei saa aru endast, ei saa!
Heh, arvad, et Sina oled see, kellest ma räägin? Heh, vaata smsi saabumise kellaaega ja arva siis uuesti!
Elu on endiselt fun ja ma naudin kuuesajaga oma vabadust!
Männikul käisin Marko ja Katre juures soolakal, vol 25743574857. Pisikesed joogid pärast tööpäeva ja pisike hommikul-kella-viiene-piip õõvastavas ning klaustrofoobiat tekitavas keldris, mis oli ikkagi nii mõnus! Vahel ei olegi interjöör nii oluline kui seltskond, kellega seal viibitakse. Uskumatu, et ma nii ütlen. Mina, kes ma alati kõigi kodusid vahin, kuigi peaksin sellel poseerivat isikut vaatama või mis iganes.
Mu parim, Silja, sai lõpuks minuga deitida ning meie pisike veiniõhtu väljus täielikult kontrolli alt. Veinile rummi ikka peale ei jooks ju! Ja nii see joomarlus riburadapidi edenes.
Pühade ajal käis meil jõuluvana asemel Sulo laulmas, ehitasime kompanjoniga lumekindlusi ja mitumitu lumememme, lasime rakette ning tegime kindlusesse veel lõkke, et selle ümber piipu teha. Kõik lahedad olid jõuluks kokku kogunenud. Lummavad jõulusoovid, ärevad telefonikõned, peadpööritamapanevad tekstisõnumid. Nii palju toredaid naerusuiseid lähedasi-lemmikuid. Jah, ma tunnen ka telefonitsi ära kui teiselpool persoon naeratab! Okei, veidi oli ka õhus tunda armukadedust, aga mu meelest on armukadedad mehed nii armsad oma piinlikke käitumismaneeridega!
Pühad lõppesid sellega, et eile pidime Krissuga veel vana aasta vaikselt ära saatma ja pisikese veini tegema. Kell 19 alustasime ja ma jõudsin koju 7:30 hommikul. Vahepeal tuli vässu ja läksin ühikasse tagasi, aga viie minniga hakkas nii igav, et pidin siiski peopleissi tagasi minema. Jalgsi, läbi pimeda, kõheda ja õudusttekitava linna. Ka see ei olnud määrav, et korteriomanik vahepeal kodust ära oli läinud.
Kutsusime veel igasugu rahvast kohale, aga no üks vapper vaid võttis vedu. Tahtsime veel 24h töötavasse McDrive`i minna, aga üllaülla, et see oli kinni. Nii siis pidimegi TEISIPÄEVA hommikul kell 6 hoopis Staapi pelmeeniringile minema. Driftisime linnas ringi ja kainenesime. Piibutasime ohtralt ja nii need pühad lõppesid.Ühesõnaga ma ei mäleta, millal oli päev, mil ma tilkagi alkoholi ei tarbinud.. Natuke kurb, tütarlaps ja nii, aga Madise iidoliks sain hetkega - Nõmme tee alkašid. Armas!
Pühadega tuli juurde vaid kolm kilo. Ma ei usu, et see söögist on. Pigem on see tohutust alkoholi sissejoomisest ja selle tõttu mitte trenni jõudmisest. Eks on ikka tore ju kuuse all lösutada ja ainult viina siidriga, viina veiniga, viina hõõgveiniga, viina mahlaga ja viinaviinaviina juua.
Uusaastalubadust ma ei ole välja mõelnud. Kõik aina leierdavad seda teemat ja loetlevad, mida nad uuel aastal enam ei tee. Tore, ma loodan siiralt, et kõik läheb nii nagu te soovite! Mina ütlen aga seda, et ma rohkem ei joo! vähem ka mitte!
Ei, tegelikult eks me näe, mis elu toob. Ma ei ole kõva lubadusteandja, sest alatihti ma annan põhjust minus pettuda. Ma ei luba midagi, aga üritan olla parem inimene ja veel rohkem fannnida!
Mu uue aasta horoskoop ütleb liiga palju head ja ma nii tahan seda uskuda! :)
Mul on mingi kahtlane tunne seoses Küprosega..
Advertising