Kuniks noorust!

Published on by Mannu

Nädala algus on liialt fun olnud! Nõnda paljude erinevate maailmavaadetega inimestega koos aega veedetud, et hoia ja keela! Päkad on siiani tantsu vihtumisest valusad - sai ju terve trahteritäis (noor)mehi ära tantsutatud!
Teisalt jälle talv nauditud, kelgutatud Vanakal kõige pikemalt, vaid tagumiku peal, keereldes ja pööreldes - igatmoodi! Jossuga saime vähemalt järgmisel päeval koos ohkida, et nii valus on istuda.. nagu oleksime pepupoisid
Talv on paha selle tõttu, et paljud viirused liikvele saavad ning kodanikud vitamiine ei söö.. phh. või mis iganes, aga mõned lihtsalt on vastuvõtlikud kõiksuguste viiruste ja asjade poolest. Nii jäi haigeks ka Telliskivi tänava Kaili.. aga seda varem sain ma koolist lahti (loe: poppi teha) ja seda toredam oli meie õhtu. Pisike Mõrnaja ning hiljem hotshotid ja Razzid, mida polnud sitaks kaua tarbinud, tegid ikka olemise päris lõbusaks. Eks lõbusas meeleolus kergem ka igasugu totraid sõnumeid saata ja värki..
Enivei täna hommikul ärgates valutas mu parem käsi nii valusasti, et appi karjumine ka olemist paremaks ei teinud. Lii pärast rääkis, et ma olin kukkunud Mummis. Mingi shitaks libe betoonpõrand oli jah seal! Paremat kätt väga liigutada ei saa, puus valutab ja jõhhhker sinikas on paremal jalal ka. Algul arvasin, et SM-mängud on süüdi .. aga võta näpust! Vasemast!

Iseenesest oli tõutali lahe pidu. Vaiksest Mummi-õhtust sai majaläbu maeiteakellejuures, kus oli shiiitaks hea Napoleoni-kook, siis auto kinnijäämised, mõnede jaoks Über, mõnede jaoks kesklinna stuudio, mõnede jaoks söögiplats ja mõnede jaoks.. veel mõni koht.. Kellega me üldse linna saime?
Ma tean vähemalt ühte meest, keda tol õhtul alt vedasin, kelle unistusi tükeldasin-riivisin kildudeks. Aga kammooon, kaua ma elan teiste jaoks? Nüüd on aeg minu enda jaoks, sest kuniks noorust, bljät!
Täna Krissuga rääkisime ka, et pigem oleksin ma see, kellega petetakse, kui see, kes kodus vaaritab ja toimetab, kuid keda petetakse, alandatakse, kes peab võõraste naiste huulepulka pluusikraelt maha küürima ning mida iganes veel. Jutuks hea, aga miks ma siis mõtlen koguaeg (loe: viimasel ajal) teiste naistest? Ma ei tunne iseennastki ära. Mina, see, kes alati öelnud, et ega naine pole sein, mida eest lükata ei saa, käitub siis nii. Uskumatu, aga minust hakkab vist inimeseraibe kooruma!

Miks on kõige lahedamad peod alati valmis siis sündima, kui ma hommikul tööl olema pean? Teate, eilsed viis tundi tööl olemist olid mu elu raskeimad viis tundi ever. Mitte, et mu elu oleks kunagi kerge olnud.. u know!
Muidugi oli äss 24. varahommikul linnast ühikasse tuigerdada ja paanitseda - miks nii palju politseiametnikke tänavail on? Kes seal vabadussamba juures toimetab? Miks liiklus seisab? Mis värvi lipp Pika Hermanni tornis lehvib? Kus on punased? Üks ebakaine möödakäia soovis mulle head sedasamust ning siis jagasin matsu lahti, et Independence Day on! Jah, alkohol on tarkade inimeste jook, aga kui palju juua, siis võib minusuguseks saada. Congrats!

Ma ei kahetse mitte midagi! Seekord mitte sekundi murdosagi
Advertising
To be informed of the latest articles, subscribe:
Comment on this post