Kallis sõber, mul on kurb Sulle seda teatada, aga mul läheb HÄSTI!
Kui sitta hakkab tulema, siis üldjuhul ikka uksest ja aknast. Heade asjadega tavaliselt nii ei ole, ega ju? Seekord on. Minul on! Muusikaga on!
See on ebarealnõi, kuidas üks sms stiilis "kuidas läheb?" või telefonikõne võib hulluks ajada ning iseenda lõkerdamist kuulen juba sekundid pärast kõne algust. Üks ainuüksi isiku nägemine võib südame rõõmsalt puperdama panna, naeratus ilmneb näole ilma, et ma armunud oleksin. Ilma, et ma seda meest üldsegi kui MEEST vaataksin. Mu tarkpeast emps muidugi ütles, et ma olen armunud temasse, sest muidu ma nii vaimustunult sellest kõigest - meie ühistest läbielamistest ei räägiks. Ma tõsiselt loodan, et seekord ta eksib.
Ma pole enne veel kohanud inimest, meest, kes mu ära kuulaks (mind ikka annab ära kuulata!) ilma hukka mõistmata, ilma vahele segamata (msni jutuajamised ei ole ju päris arvestatavad, ega ju?). Okei, see oli üks kord, kui ta miskit koledat ütles mu silmarõõmu kohta a`la et unusta ta ja ma keset tihedalt asustatud linnaosa poolalasti korteris ringi tatsasin, naabritele silmarõõmu pakkusin ja peale jõin, kurvastusest - ma pettusin temas. See armas "Mannu, tule tagasi! Palun, Mannu!". Fck, kuidas inimesed ei tea, et ma vihkan seda, kui mind palutakse! Mul tekib trots ja ma ei liiguta end. Saime lõpuks muidugi kõik klaaritud, ta vabandas, ma rääkisin hinge puhtaks, ta mõistis mind. Hommikul oli kõik jälle hästi, ta kallistas mind ja ma teadsin, et ma olen leidnud tõelise hingesuguluse temaga. Viimastel kuudel on mul tegelikult veel kaks vägagi südamelähedast noormeest ellu tekkinud, kellega avameelitseda saab ja rumalaid nalju visata teiste pihta.
Enam ei ole piin olla tööl pärast ööd, mil vaid tunnike magatud ning karussellist pea pööritab küljes. Enam ei tundu 14-tunnised koolipäevad ületamatud.
Ja siis tuleb Krissu ja küsib, millal me lennukipiletid ära ostame. Heh, tead kallis, mu uus sõber tuleb ka meile külla! Andu tuleb, Jossu tuleb, Veiks tuleb, Karts tuleb.. kui nad kõik jõuavadki kordki kohale, siis mina enda rõõmuhüpete eest ei vastuta!
Ma olen viimased aastad veendunud olen selles "KUI, siis uksest ja aknast"-teoorias ka meeste puhul. Keegi tark kunagi ütles, et mehed aduvad seda, kui neil konkurente on ning hakkavad siis tõmblema. No nii on ja midagi ei ole teha! Miks ükski noormees minuga siis ei kontakteeru kui ma üksildast reedet kodus veedan (mitte, et neid viimasel ajal esinenud oleks
), vaid alati siis kui ma kellegi teise kodus olen või mujal aega veedan?
Oih, nüüd kõlas nagu mu uus sõber oleks mu silmarõõmule konkurent, heh.
Eks see seletab ka selle, et kui ühega metsa läheb, siis teised ka hoobilt kadunud on ja nii jäängi vapralt üksi.. oma sõpradega.
Fck, ma olen nii emotsionaalne, et mul endal hakkab ka paha! Tühjagi! Ma natuke kardan, et ma hirmutan kaaskodanikke oma avameelsusega. Ma täna meie ühisel istumisel ütlesin midagi geide kohta, mis mul nüüd hinges kripeldab.. ehk ei peaks nii palju laterdama ning hoopis rohkem oma sõnu valima!? Aga siis ma ei ole ju mina ise. Kujutate keegi ette Mannut, kes istub raamatukogus ninapidi teatmeteoste vahel või mängib Imagot ning keegi ei saa ühtegi punkti, sest kõik nilbed vastused on minust mööda?
See on ebarealnõi, kuidas üks sms stiilis "kuidas läheb?" või telefonikõne võib hulluks ajada ning iseenda lõkerdamist kuulen juba sekundid pärast kõne algust. Üks ainuüksi isiku nägemine võib südame rõõmsalt puperdama panna, naeratus ilmneb näole ilma, et ma armunud oleksin. Ilma, et ma seda meest üldsegi kui MEEST vaataksin. Mu tarkpeast emps muidugi ütles, et ma olen armunud temasse, sest muidu ma nii vaimustunult sellest kõigest - meie ühistest läbielamistest ei räägiks. Ma tõsiselt loodan, et seekord ta eksib.
Ma pole enne veel kohanud inimest, meest, kes mu ära kuulaks (mind ikka annab ära kuulata!) ilma hukka mõistmata, ilma vahele segamata (msni jutuajamised ei ole ju päris arvestatavad, ega ju?). Okei, see oli üks kord, kui ta miskit koledat ütles mu silmarõõmu kohta a`la et unusta ta ja ma keset tihedalt asustatud linnaosa poolalasti korteris ringi tatsasin, naabritele silmarõõmu pakkusin ja peale jõin, kurvastusest - ma pettusin temas. See armas "Mannu, tule tagasi! Palun, Mannu!". Fck, kuidas inimesed ei tea, et ma vihkan seda, kui mind palutakse! Mul tekib trots ja ma ei liiguta end. Saime lõpuks muidugi kõik klaaritud, ta vabandas, ma rääkisin hinge puhtaks, ta mõistis mind. Hommikul oli kõik jälle hästi, ta kallistas mind ja ma teadsin, et ma olen leidnud tõelise hingesuguluse temaga. Viimastel kuudel on mul tegelikult veel kaks vägagi südamelähedast noormeest ellu tekkinud, kellega avameelitseda saab ja rumalaid nalju visata teiste pihta.
Enam ei ole piin olla tööl pärast ööd, mil vaid tunnike magatud ning karussellist pea pööritab küljes. Enam ei tundu 14-tunnised koolipäevad ületamatud.
Ja siis tuleb Krissu ja küsib, millal me lennukipiletid ära ostame. Heh, tead kallis, mu uus sõber tuleb ka meile külla! Andu tuleb, Jossu tuleb, Veiks tuleb, Karts tuleb.. kui nad kõik jõuavadki kordki kohale, siis mina enda rõõmuhüpete eest ei vastuta!
Ma olen viimased aastad veendunud olen selles "KUI, siis uksest ja aknast"-teoorias ka meeste puhul. Keegi tark kunagi ütles, et mehed aduvad seda, kui neil konkurente on ning hakkavad siis tõmblema. No nii on ja midagi ei ole teha! Miks ükski noormees minuga siis ei kontakteeru kui ma üksildast reedet kodus veedan (mitte, et neid viimasel ajal esinenud oleks
), vaid alati siis kui ma kellegi teise kodus olen või mujal aega veedan?Oih, nüüd kõlas nagu mu uus sõber oleks mu silmarõõmule konkurent, heh.
Eks see seletab ka selle, et kui ühega metsa läheb, siis teised ka hoobilt kadunud on ja nii jäängi vapralt üksi.. oma sõpradega.
Fck, ma olen nii emotsionaalne, et mul endal hakkab ka paha! Tühjagi! Ma natuke kardan, et ma hirmutan kaaskodanikke oma avameelsusega. Ma täna meie ühisel istumisel ütlesin midagi geide kohta, mis mul nüüd hinges kripeldab.. ehk ei peaks nii palju laterdama ning hoopis rohkem oma sõnu valima!? Aga siis ma ei ole ju mina ise. Kujutate keegi ette Mannut, kes istub raamatukogus ninapidi teatmeteoste vahel või mängib Imagot ning keegi ei saa ühtegi punkti, sest kõik nilbed vastused on minust mööda?
Advertising