Pohhui! Vaatab, mis saab!
Aasta algas kummaliselt. Väga halvasti. Kõik need suhtedraamad, esimesed õudusttekitavad kained päevad, mil ma pooleks külmuma pidin ning esmakordselt sel puhul Solarises end soojendamas käisin, kadunud asjad. Kodus vaatas mulle vastu katkine arvuti, mis tähendas, et kõik seriaalide uued osad allalaadimata jäävad ning muusika kuulamata jääb. Küll sain oma närvirakke hävitada, kui emaplaadilt pidin poweri klemmi otsima ja mitte ei leidnud. Ei aidanud ka uue Windooza pealepaneku katsetused. Ühesõnaga minust itivenda ei saa!
Ikka loodad uuelt aastalt, et nüüd hakkab paremini minema. Soovid esimesena ikka vastassugupoolele aastanumbri vahetudes kõike head (fck, mingid kaabudega 30-ndate stiilikalt tüübid olid essad ju? irw), et järgnev aasta õnnelik ning vastassugupooleküllane tuleks. Kuid tegelikkus on see, mis pinna alt niidab, kui päev päevalt kõik pahasti läheb. Aasta kolmas päev oli kogunisti nii kole, et nutt hakkas kurku tekkima. Kuid siis tehti mulle alateadlikult selgeks, et minu mured on nõnda tühised! Õnneks nad ei olnud selliseid, kes oma mure minu omast tähtsamaks peavad, vaid pigem mul endal hakkas endast hale. Nad kõik kuulasid mind ära, kuigi endal ilmatuma suured murekoormad õlul ning mina olen see, kes mitte kuidagi neid aidata ei saa.
Kurvad on aasta alguse päevad ka seetõttu olnud, et mu parim ära läks, tagasi vihmasesse 5kraadisesse Liverpooli. Temast jäi minu koju neli Twilighti raamatut, mille ma kavatsen läbi lugeda enne veel, kui ta tagasi tuleb. See teeb mitu tuhat lehekülge ning võtab parajasti ära aja, mil ma tegelikult praktikaaruannet kirjutama peaksin. Nüüd, mil aega on, oleks ideaalne seda arukalt ära kasutada ning koolitöödega tegelema hakata, sest meestemaastikul on torm ja ma vajan sellest puhkust. Vähemalt kuni neljapäevani.. khm..
Ah tegelt, mis siin ikka planeerida. Pohhui! Vaatab, mis saab!
Kolmas kaine päev. Mõnus, ilgelt uhke olen enda üle ikka! Aga külm on, jubedalt on külm. Ma ei teagi, hakkan poistega piibutama ja lumes hullama vist, et end tegevuses hoida, sest linnas ju öösiti uisutada ei saa
Edit:
Tegin miskit isiksusetesti. Uskumatuuskumatu see onkel teab mind vist!
http://www.hot.ee/types/Lehed/Tyybid/entj.html
Ikka loodad uuelt aastalt, et nüüd hakkab paremini minema. Soovid esimesena ikka vastassugupoolele aastanumbri vahetudes kõike head (fck, mingid kaabudega 30-ndate stiilikalt tüübid olid essad ju? irw), et järgnev aasta õnnelik ning vastassugupooleküllane tuleks. Kuid tegelikkus on see, mis pinna alt niidab, kui päev päevalt kõik pahasti läheb. Aasta kolmas päev oli kogunisti nii kole, et nutt hakkas kurku tekkima. Kuid siis tehti mulle alateadlikult selgeks, et minu mured on nõnda tühised! Õnneks nad ei olnud selliseid, kes oma mure minu omast tähtsamaks peavad, vaid pigem mul endal hakkas endast hale. Nad kõik kuulasid mind ära, kuigi endal ilmatuma suured murekoormad õlul ning mina olen see, kes mitte kuidagi neid aidata ei saa.
Kurvad on aasta alguse päevad ka seetõttu olnud, et mu parim ära läks, tagasi vihmasesse 5kraadisesse Liverpooli. Temast jäi minu koju neli Twilighti raamatut, mille ma kavatsen läbi lugeda enne veel, kui ta tagasi tuleb. See teeb mitu tuhat lehekülge ning võtab parajasti ära aja, mil ma tegelikult praktikaaruannet kirjutama peaksin. Nüüd, mil aega on, oleks ideaalne seda arukalt ära kasutada ning koolitöödega tegelema hakata, sest meestemaastikul on torm ja ma vajan sellest puhkust. Vähemalt kuni neljapäevani.. khm..
Ah tegelt, mis siin ikka planeerida. Pohhui! Vaatab, mis saab!
Kolmas kaine päev. Mõnus, ilgelt uhke olen enda üle ikka! Aga külm on, jubedalt on külm. Ma ei teagi, hakkan poistega piibutama ja lumes hullama vist, et end tegevuses hoida, sest linnas ju öösiti uisutada ei saa
Edit:
Tegin miskit isiksusetesti. Uskumatuuskumatu see onkel teab mind vist!
http://www.hot.ee/types/Lehed/Tyybid/entj.html
Advertising