Elu hambutuna
Töölt sain jälle autoga koju nagu viimasel ajal kombeks on. Seekord läksin maale, kuid enne veel tahtsin Mäkist läbi minna, et jäätisekokteili osta - jõhker jätsikokteiliisu oli! Mida ütleb reklaam? Jah, õige vastus - näri alati Orbitit pärast söögikorda. Olime juba peaaegu Kosel kui äkki tundsin, et miskit imelikku mu esihammaste vahel on, mõtlesin, et ju mingi burksi (jah, mäkist ilma burxita ei saa ju välja. Juustuburks oli, kana oma ju ei ole Eestis, kontrollisin jälle!) tükk on hammaste vahel, vaatasin siis peeglisse ja.. ÕU MAI KAAD! Käsksin auto peatada ja hakkasin karjuma - mu ESIHAMAST oli üks tükk ära tulnud, õigupoolest POOL ESIHAMBAST! RÕVE! See vaatepilt oli pehmelt öeldes ÕÕVASTAV! Helistasin kiirelt Markole, et ta mulle hambaarsti numbri netist otsiks. Kell oli juba 18 ja enamgi veel ning mu hambaarsti sekretär oli end telefoniga lobisema unustanud vist - telefon oli koguaeg kinni. Helistasin siis arsti enda isiklikule mobiilinumbrile ja see ei vastanud. Helistasime Kosel olevasse hambaravisse ja ka sealt vaikus - ilmselgelt on nii hiliseks ajaks tööpäevad lõpule jõudnud. Minu paanika veel süvenes, ma ei saanud rääkidagi, värisesin üle kere. Arst lõpuks helistas tagasi ja ütles, et HOMME võib ta varem tööle tulla, et enne tööpäeva (kui vastutulelik tegelikult!) mu hammas korda teha, et kella 12 ringis. MIDA HEKKI? Mul on vaja kell 8 hommikul tööl olla KOOS hambaga! Lõpuks leidsime kuskilt minu hambaravi esmaabi teenuse numbri, mille üks töötund maksab TUHAT eeku. Aga no ei ole midagi teha, mu kiku PEAB korda saama.. ja veel TÄNA! Esmaabist öeldi, et okei, kui ma kohe lähen, siis saab! Keerasime otsa ringi (jah, terve selle aja seisime Tartu mnt ääres) ja nõks pärast poolt seitset olin ma Olümpia hotelli 25. korrusel Dental Beauty`s. Liftis hakkas mu kõrv (!!) imelikult undama ja murdunud hammas valutama. Jah, kõrvavalu vaid maailma lõpust puudus! Minu arst dr Kuldmaa siiski ei saanud tulla ning minu teine eelistus dr Matšenas (ikkagi Kose tsikk) ka oli hõivatud, järgi jäi vaid dr Aleksius. Jah, Hans H. Luige eksnaine. Heh, ma olin alati arvanud, et ta mingi sekretär on, sest ta alati istus seal valvelauas ning naeratas sõbralik ilme näol.
Istusin siis pukki ja hakkas pihta, ma värisesin üle kere - jalad, käed, pea, kõik! Pärast süsti vähemalt suu enam ei tõmmelnud! Arst vaatas, et päris sitt seis ikka, et arvas, et pisike tükk vaid küljest ära ning ta kutsus kodust välja ka oma assistendi, sest nii suurt tööd ei saa üksi teha. Mhmh, räägi veel minu ees sellist juttu, ma niiigi kardan kuuesajaga!
Tegelikult ei olnudki nii hull, dr Aleksius oli nii sõbralik ja rääkis iga etapi juures mis me nüüd teeme, andis mulle ka valikuvõimalust tooni osas ja ütles, et mul on keskmisest eestlaste hammastest valgemad hambad - jess, üks positiivne asigi arsti juures käies! Ja kuna ma nägin ainult tema silmi terve protseduuri aja (ma üldjuhul olen arsti juures silmad kinni, aga siis ei saanud, ma pidin nägema, mis jubedusi ta mulle suhu topib!) ja need olid nii siirad, siis ma usaldasin teda 101%! Assistent jõudis loomulikult siis, kui hammast poleerima hakati.. Mina pidin oma ilaimurit terve aja ise hoidma - meenutab kodust ravi, kus ise ka osasid täitma peab!
Aega läks nõks üle tunni ja tulemus oli suurepärane! Rahakotis ka suurepärane auk. Mõne isiku terve kuupalk. Aga kiku on asjalik ja naeratada võin suuure suuga! Arst on ikka vapustav! Ta rääkis ka, et tavaliselt ta pärast tööd koju läheb, aga täna miskipärast jäi mingeid mõttetuid toimetusi töö juurde tegema - joppas mul!
Neljapäeval lähen uuesti, et veel päevavalguses ka viimane lihv anda, et tulemus pöörfekt oleks!
PS! Siiani ma söönud ei ole, ma ei julge. Jääd ma ka enam ei söö, teed ka ei joo. Nätsu ma ei tea, millal närima julgen hakata. Okei, vaatame enne, millal ma julgen sööma hakata. Kusjuures eile õhtul pesin hambaid mingi pool tundi vist. Panin juba pasta harja peale ära ja siis jäin vahtima peegli ette. Ma ei julgenud ju! Mine perse, kui nüüd harjates hakkas jälle ära tuleb!!! :S
Hommikul läks nõks libedamalt ja kikugi veel alles.
Mine perse, mõelge, kui mul oleks see suvel Küprosel ära tulnud või töö juures suht hommikul vms.
Õõõh, vastikvastikvastik. Ma ei saanud öö otsa magada, ma ei tea, kas sellepärast, et nägin hullult painajaid või sellepärast, et ma terve öö keelega katsusin, kas hammas alles on. Mul on mingi hambafetiš terve elu olnud, sorry noh.
Suht zombie-olemine nüüd pärast hullumeelset viimast 24h-d.
Raadiost kõlab BEP "Boom Boom Pow" laul. Mäletad Kristiina, kui see laul Su lemmik oli ja mulle üldse ei meeldinud, kuid sellest hoolimata iga auto, mis meist möödus, põhimõtteliselt hüppas selle tümpsu saatel. Ei olnud meie linnas autot, millest seda lugu mööda sõites ei kuulnud.
Istusin siis pukki ja hakkas pihta, ma värisesin üle kere - jalad, käed, pea, kõik! Pärast süsti vähemalt suu enam ei tõmmelnud! Arst vaatas, et päris sitt seis ikka, et arvas, et pisike tükk vaid küljest ära ning ta kutsus kodust välja ka oma assistendi, sest nii suurt tööd ei saa üksi teha. Mhmh, räägi veel minu ees sellist juttu, ma niiigi kardan kuuesajaga!
Tegelikult ei olnudki nii hull, dr Aleksius oli nii sõbralik ja rääkis iga etapi juures mis me nüüd teeme, andis mulle ka valikuvõimalust tooni osas ja ütles, et mul on keskmisest eestlaste hammastest valgemad hambad - jess, üks positiivne asigi arsti juures käies! Ja kuna ma nägin ainult tema silmi terve protseduuri aja (ma üldjuhul olen arsti juures silmad kinni, aga siis ei saanud, ma pidin nägema, mis jubedusi ta mulle suhu topib!) ja need olid nii siirad, siis ma usaldasin teda 101%! Assistent jõudis loomulikult siis, kui hammast poleerima hakati.. Mina pidin oma ilaimurit terve aja ise hoidma - meenutab kodust ravi, kus ise ka osasid täitma peab!
Aega läks nõks üle tunni ja tulemus oli suurepärane! Rahakotis ka suurepärane auk. Mõne isiku terve kuupalk. Aga kiku on asjalik ja naeratada võin suuure suuga! Arst on ikka vapustav! Ta rääkis ka, et tavaliselt ta pärast tööd koju läheb, aga täna miskipärast jäi mingeid mõttetuid toimetusi töö juurde tegema - joppas mul!
Neljapäeval lähen uuesti, et veel päevavalguses ka viimane lihv anda, et tulemus pöörfekt oleks!
PS! Siiani ma söönud ei ole, ma ei julge. Jääd ma ka enam ei söö, teed ka ei joo. Nätsu ma ei tea, millal närima julgen hakata. Okei, vaatame enne, millal ma julgen sööma hakata. Kusjuures eile õhtul pesin hambaid mingi pool tundi vist. Panin juba pasta harja peale ära ja siis jäin vahtima peegli ette. Ma ei julgenud ju! Mine perse, kui nüüd harjates hakkas jälle ära tuleb!!! :S
Hommikul läks nõks libedamalt ja kikugi veel alles.
Mine perse, mõelge, kui mul oleks see suvel Küprosel ära tulnud või töö juures suht hommikul vms.
Õõõh, vastikvastikvastik. Ma ei saanud öö otsa magada, ma ei tea, kas sellepärast, et nägin hullult painajaid või sellepärast, et ma terve öö keelega katsusin, kas hammas alles on. Mul on mingi hambafetiš terve elu olnud, sorry noh.
Suht zombie-olemine nüüd pärast hullumeelset viimast 24h-d.
Raadiost kõlab BEP "Boom Boom Pow" laul. Mäletad Kristiina, kui see laul Su lemmik oli ja mulle üldse ei meeldinud, kuid sellest hoolimata iga auto, mis meist möödus, põhimõtteliselt hüppas selle tümpsu saatel. Ei olnud meie linnas autot, millest seda lugu mööda sõites ei kuulnud.
Advertising